© marinetrafficCom
kiirus
---
---
Kursused
---
---
Edastatud
---
---
MIN ---
Mustand
MAX ---
Laevad: 1921858 Pordid: 20618 Jaamad: 20618 Tuletornid: 14670
Laevaradar on elektrooniline navigatsiooniseade, mida kasutatakse laevade asukoha ja liikumise tuvastamiseks oma laeva ümber.
Laeva radar kiirgab elektromagnetilisi impulsse, mida peegelduvad teised laevad või läheduses olevad objektid. Tagastatud signaalid võtab radar vastu ja teisendab pildiks, mis kuvatakse radariekraanil.
Laevaradar annab teavet teiste piirkonnas asuvate laevade või objektide kauguse, kiiruse ja suuna kohta.
Mereradari tööulatus sõltub seadme jõudlusest ja ilmastikutingimustest. Leviulatus ulatub aga tavaliselt mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini.
Mereradareid on mitut tüüpi, sealhulgas X-riba radar, S-riba radar ja Doppleri efektiga radar.
X-riba radari ja S-riba radari erinevus seisneb elektromagnetiliste impulsside kiirgamise sageduses. X-riba radar on kõrgema sagedusega ja pakub suuremat eraldusvõimet, samas kui S-riba radar on madalama sagedusega ja pakub pikemat leviulatust.
Doppleri efekt on nähtus, mille puhul elektromagnetlainete sagedus muutub, kui allikas või vastuvõtja liigub laine suhtes. Doppleri efektiga laevaradar suudab seega mõõta piirkonnas viibivate laevade kiirust.
Laevad kuvatakse radariekraanil vilkumiste või kajana. Blipi suurus ja kuju sõltuvad laeva suurusest ja kujust, samuti kaugusest ja keskkonnast.
ARPA tähistab automaatset radari joonistamise abi ja on mereradarisüsteemide funktsioon, mis pakub automaatset joonistamist ja kokkupõrke vältimise võimalust. ARPA süsteemid suudavad arvutada ja kuvada teiste laevade asukohta, kiirust ja suunda, et aidata ohutul navigeerimisel ja kokkupõrkeid vältida.
Laevaradari täpsust mõõdetakse saatja teguri, eraldusvõime, kordussageduse, tundlikkuse ja süsteemi stabiilsusega.
Mereradar vajab korrapärast hooldust ja kalibreerimist, et tagada selle õige töö. Samuti on oluline, et antenn ja muud komponendid oleksid puhtad ja puhtad mustusest, lumest ja jääst.
Mereradari kasutamisel tuleb võtta kasutusele teatud ettevaatusabinõud, et tagada seadme ohutus ja tõhusus. See hõlmab konkreetse antenni ja seadme jaoks sobivate antennimastide ja sulgude kasutamist ning ümbritseva ala jälgimist võimalike häirete ja häirete suhtes.
Laevaradar mängib avamerel navigeerimisel olulist rolli, kuna võimaldab laeval tuvastada ja vältida teisi läheduses olevaid laevu ja objekte. See on eriti kasulik halva nähtavuse ja halva ilma korral.
Vihm, lumi ja udu võivad halva ilma korral mõjutada laevaradarit, kuna need materjalid võivad elektromagnetilisi signaale neelata ja peegeldada. Mõnel juhul võivad laeva radarit mõjutada ka mereolud ja laine liikumine.
Mereradari maksimaalne ulatus sõltub seadme jõudlusest ja ilmastikutingimustest. Tavaliselt suudab aga laevaradar avastada laevu mitme kilomeetri kauguselt.
X-band radari eelisteks on kõrge eraldusvõime ja täpsus, mis võimaldab tuvastada väikseid objekte ja takistusi. Puuduseks on see, et see on vastuvõtlik vihma ja udu tekitatud häiretele ning selle ulatus on piiratud.
S-riba radari eelised on pikem tööulatus kui X-riba radaril ning väiksem vastuvõtlikkus vihmast ja udust tulenevatele häiretele. Puuduseks on väiksem eraldusvõime ja täpsus võrreldes X-riba radariga.
Mitme sagedusega radarisüsteemid pakuvad nii X-riba kui ka S-riba radari eeliseid ja võivad vastavalt vajadusele sagedusi vahetada. Puudused on suuremad kulud ja keerukus.
ARPA põhiomadusteks on automaatne joonistamine ja kokkupõrke vältimise funktsioon, teiste laevade asukoha, kiiruse ja suuna arvutamine ja kuvamine ning ümbritseva ala jälgimine võimalike kokkupõrgete suhtes.
Laevaradari abil saab päästa merehädalisi, aidates leida kadunud laeva asukohta ja edastades selle asukoha päästemeeskondadele.
ECDIS (elektroonilise kaardi display ja infosüsteem) on täiustatud navigatsioonisüsteem, mis kasutab elektroonilisi merekaarte ja reaalajas teavet laevade ja ümbritsevate objektide kohta, et aidata ohutul ja tõhusal navigeerimisel. ECDIS on muutnud merel navigeerimise ohutumaks ja tõhusamaks ning seda kasutatakse kaasaegses laevanduses üha enam.
GPS (Global Positioning System) mängib merel navigeerimisel olulist rolli, kuna võimaldab laeval määrata oma täpse asukoha ja kuvada seda elektroonilistel merekaartidel. GPS on eriti kasulik tundmatutes vetes navigeerimiseks ja halva nähtavuse korral.
ARPA (Automatic Radar Plotting Aid) süsteem on radarisüsteem, mis suudab arvutada ja kuvada teiste laevade asukohta, kiirust ja suunda, et aidata ohutul navigeerimisel ja kokkupõrkeid vältida. AIS (Automatic Identification System) süsteem on süsteem, mis suudab raadiolingiga laevu tuvastada ja edastada sellist teavet nagu nimi, asukoht, kurss ja kiirus. Kui ARPA arvutab teiste laevade asukoha radariteabe põhjal, siis AIS saab selle teabe otse laevadelt endilt, kuid mõlemat süsteemi saab kombineerida, et tagada põhjalikum järelevalve ja kokkupõrgete vältimine.
RACON (Radar Beacon) on väike raadio, mis kiirgab radarisignaali, et anda teistele laevadele ja navigatsioonisüsteemidele võrdlusmärk. RACON-id paigutatakse sageli meresõidukitele ja poidele, et suurendada nende nähtavust ja võimaldada täpsemat navigeerimist.
EPIRB (Emergency Position Indicating Radio Beacon) on hädaolukorras automaatselt käivitatav hädaabimajakasüsteem, mis annab välja signaali, mida otsingu- ja päästemeeskonnad saavad pealt kuulata, et määrata kindlaks laeva täpne asukoht. EPIRB-id on merel oluline ohutusvarustus ja need võivad aidata suurendada laevahukuga inimeste ellujäämise võimalusi.
SART (Search and Rescue Radar Transponder) on hädaabimajakasüsteem, mis aktiveerub hädaolukordades ja annab välja signaali, mida radarid suudavad tuvastada. Tavaliselt päästepaatidel ja päästevestidel kasutatavad SART-id võivad hõlbustada merehädaliste inimeste otsimist ja päästmist.
VTS (Vessel Traffic Service) on seiresüsteem, mis on loodud laevaliikluse koordineerimiseks ja jälgimiseks tiheda liiklusega piirkondades. VTS saab koguda ja kuvada teavet, nagu laeva asukoht, kurss ja kiirus, et toetada ohutut ja tõhusat navigeerimist.
Radar ja sonar on mõlemad tehnoloogiad objektide asukoha määramiseks, kuid neil on erinevad rakendused ja tööpõhimõtted. Radar kasutab objektide asukoha määramiseks elektromagnetlaineid, sonar aga helilaineid. Radarit kasutatakse peamiselt aeronautikas ja merenavigatsioonis, sonari aga peamiselt veealuses uurimises ja sõjalistes rakendustes.
Doppleri radar kasutab objektide kiiruse mõõtmiseks Doppleri efekti. Doppleri efekt tekib siis, kui laine sagedus muutub, kui allikas või vastuvõtja liigub laine suhtes. Doppleri radar kiirgab pidevalt elektromagnetlaineid, mis peegelduvad objektidelt ja tagastatakse radarile. Mõõtes tagasipöörduvate lainete sagedusnihet, saab radar arvutada objekti kiiruse.
SAR (Synthetic Aperture Radar) on eritüüpi radar, mis suudab luua kõrge eraldusvõimega pilte Maa pinnast. SAR kasutab suurt antenni ja keerulisi signaalitöötlusalgoritme, et luua fotodele sarnaseid pilte. SAR-radarit kasutatakse laialdaselt maavaatluses, rannajoonte jälgimisel ning kadunud lennukite ja laevade otsimisel.
MARPA (Mini Automatic Radar Plotting Aid) on mõnes kaasaegses mereradarisüsteemis saadaval olev funktsioon, mis arvutab automaatselt välja läheduses asuvate laevade kursid, kiirused ja kokkupõrkeohu. MARPA aitab vältida kokkupõrkeid ja muudab navigeerimise lihtsamaks.
Peamine erinevus X-riba radari ja S-riba radari vahel on nende kasutatavate elektromagnetlainete sagedus. X-riba radar kasutab sagedust umbes 8–12 GHz, S-riba radar aga umbes 2–4 GHz. X-riba radaril on tavaliselt suurem eraldusvõime ja täpsus, kuid see on vastuvõtlikum ilmastikutingimustele, nagu vihm ja udu. S-riba radar on ilmastiku suhtes vähem tundlik ja sellel on pikem ulatus, kuid väiksem eraldusvõime.
Monoimpulssradar ja faasradar on kahte erinevat tüüpi radariantenne, mida kasutatakse radarikiirte genereerimiseks. Monoimpulssradar kasutab ühte antenni, mida saab radarikiire tekitamiseks eri suundades suunata. Faseeritud massiivi radar seevastu kasutab mitut väikest antenni, mida saab elektrooniliselt juhtida, et luua radarikiir eri suundades. Faasimassiivi radar pakub tavaliselt suuremat paindlikkust ja täpsust, samas kui monoimpulssradarit on lihtsam ja odavam ehitada.
Nagu tavaliste X-riba ja S-riba radarisüsteemide puhul, seisneb erinevus X-riba faasitud massiiviradari ja S-riba faasitud massiiviradari vahel kasutatavate elektromagnetlainete sageduses. X-riba faasitud massiiviradar kasutab sagedust umbes 8–12 GHz, S-riba faasitud massiiviradar aga sagedust umbes 2–4 GHz. Üldiselt pakub X-riba faasitud massiivi radar suuremat eraldusvõimet ja täpsust, kuid on vastuvõtlikum ilmastikutingimustele, nagu vihm ja udu. S-riba faasitud massiiviradar on ilmastikumõjudele vähem vastuvõtlik ja sellel on pikem leviulatus, kuid väiksem eraldusvõime.
Doppleri ilmaradar töötab sarnaselt Doppleri radariga, kuid kasutab madalama sagedusega (vahemikus umbes 2–4 GHz) elektromagnetlaineid. Mõõtes vihmapiiskade või lume liikumisest põhjustatud peegeldunud lainete sagedusnihet, saab Doppleri ilmaradari abil mõõta sademete kiirust ja suunda. Seda teavet saab kasutada ilmaennustuste parandamiseks ja tõsiste tormide või muude ilmastikuohtude eest hoiatamiseks.
AIS (Automatic Identification System) on süsteem, mida kasutatakse läheduses olevate laevade kohta teabe kogumiseks ja jagamiseks. AIS kasutab spetsiaalset raadiotehnoloogiat, et automaatselt saata ja vastu võtta selliseid andmeid nagu laeva nimi, asukoht, kurss ja kiirus. Neid andmeid võivad saada teised laevad või rannavalve, et parandada navigeerimist ja vältida kokkupõrkeid.
Paljud kaasaegsed laevaradarisüsteemid on võimelised vastu võtma ja integreerima AIS-i andmeid. Radariekraanil saab AIS-i edastavaid laevu kuvada spetsiaalse ikooniga, mis sisaldab teavet, nagu laeva nimi, kiirus ja kurss. Integreerides AIS-i radarisüsteemi, saavad laevad paremini jälgida oma ümbrust ja vältida kokkupõrkeid.
Radari fluktuatsioonid ehk segadused on radariekraanil olevad signaalid, mis ei pärine huvipakkuvatest objektidest, vaid peegelduvad teistelt objektidelt, nagu hooned, mäed või mõõgad. Need signaalid võivad mõjutada radariekraani loetavust ja mõjutada radarisüsteemi võimet tuvastada huvipakkuvaid sihtmärke. Radari värisemise vähendamiseks või kõrvaldamiseks saab kasutada mitmeid tehnikaid, näiteks signaalitöötlusalgoritme, mis parandavad signaali-müra suhet või kasutavad soovimatute signaalide tagasilükkamiseks filtreid.
Tüüpilise laevaradari tööulatus sõltub mitmest tegurist, nagu näiteks kasutatava radari sagedus, edastusvõimsus ja antennisüsteemi suurus. Reeglina võivad kaasaegsed laevaradarisüsteemid oma kõrgemate sageduste ja suuremate antennide tõttu ulatuda kuni 100 meremiili või rohkemgi. Kuid leviala võivad mõjutada halvad ilmastikutingimused või takistused, nagu mäed või hooned.
Kaheribaline mereradar kasutab nii X-riba kui ka S-riba radari sagedusi, et pakkuda paremat ulatust ja eraldusvõimet, samuti suuremat täpsust ja töökindlust. X-riba radar pakub suuremat eraldusvõimet ja täpsust, kuid on vastuvõtlikum ilmastikutingimustele, nagu vihm ja udu, samas kui S-riba radar on ilmastikutingimuste suhtes vähem vastuvõtlik ja sellel on pikem ulatus, kuid väiksem eraldusvõime. Kaheribaline laevaradar võimaldab laeval kasutada mõlemat sagedusvahemikku keskkonna terviklikumaks ja täpsemaks kujutamiseks.
Tahkis- ja magnetronlaevaradari erinevus seisneb kasutatavate elektrooniliste komponentide tüübis. Magnetroni mereradar kasutab magnetroni elektromagnetlainete genereerimiseks ja edastamiseks, samas kui tahkis olekus mereradar kasutab elektromagnetlainete genereerimiseks ja edastamiseks pooljuhtkomponente, nagu transistorid ja dioodid. Tahkismere radarisüsteemid kipuvad olema energiatõhusamad, töökindlamad ja vastupidavamad kui magnetroni mereradarisüsteemid ning neil on ka kiirem käivitusaeg ja suurem pulsisagedus. Magnetronlaeva radarisüsteemidel võib aga olla suurem edastusvõimsus ja ulatus.
ARPA (Automatic Radar Plotting Aid) on funktsioon, mida saab integreerida kaasaegsetesse laevaradarisüsteemidesse ning võimaldab automaatselt tuvastada ja jälgida laevaobjekte. ARPA funktsioonid võivad hõlmata kokkupõrkekursuste ennustamist, rajagraafikute koostamist ning teiste laevade kursside ja kiiruste arvutamist. ARPA võib aidata suurendada ka mereohutust, aidates laeva tüürimehel varakult tuvastada ja vältida võimalikke kokkupõrkeid. ARPA funktsioonid võivad genereerida ka mitmesuguseid hoiatusi ja häireid, et hoiatada laeva tüürimeest võimalike ohtude eest.
ECDIS (elektroonilise kaardi display ja infosüsteem) on elektrooniline navigatsioonisüsteem, mis kuvab kaardi- ja asukohaandmeid arvutiekraanil. Tavaliselt on see integreeritud laeva radarisüsteemiga ja suudab selle andmete abil luua ümbrusest täpse ja ajakohase pildi. ECDIS võimaldab laeval jälgida oma asukohta kaardil, planeerida marsruute ning tuvastada teel olevaid takistusi ja ohte. Samuti võib see aidata suurendada navigeerimise täpsust ja ohutust, andes laeva tüürimehele ümbritsevast terviklikuma ja täpsema pildi.
AIS (Automatic Identification System) on transpordiobjektide tuvastamise ja jälgimise süsteem, mis paigaldatakse tavaliselt suurematele laevadele. See edastab VHF-raadiosagedusel teavet, nagu laeva nimi, asukoht, kurss ja kiirus. Laevaradarisüsteemid saavad seda teavet vastu võtta ja kasutada, et luua terviklikum ülevaade keskkonnast ja vältida kokkupõrkeid. AIS võib samuti aidata parandada sidet laevade ja kaldajaamade vahel, suurendades navigatsiooniohutust.
Laevaradarisüsteemide kasutamisel on mitmeid väljakutseid, näiteks halbade ilmastikutingimuste või takistuste, näiteks mägede või hoonete tõttu piiratud nähtavus. Laevaradareid võivad häirida ka muud elektroonilised seadmed ja signaaliallikad, mis võivad põhjustada ebatäpseid või ekslikke tulemusi. Samuti võib olla keeruline tugineda laevaradari andmete tõlgendusele, kuna need kipuvad andma keskkonna abstraktset esitust, jättes teabe õige tõlgendamise ja kasutamise laeva tüürimehe hooleks.
Laevaradarisüsteemid võivad aidata suurendada mereohutust, pakkudes laevale täpset ja täpset keskkonnapilti, tuvastades varakult võimalikud kokkupõrked ning käivitades häire- ja hoiatussignaalid, mis hoiatavad laeva tüürimeest ohtudest. Laevaradareid saab integreerida ka teiste navigatsioonisüsteemidega, nagu ECDIS ja AIS, et pakkuda keskkonda põhjalikumalt ja täpsemini ning suurendada navigatsiooniohutust. Lisaks saab laevaradareid kasutada ka laevaliikluse jälgimiseks ja laevade liikumise jälgimiseks, mis aitab parandada liiklusnõuetele vastavust ja laevade liikumise koordineerimist.
Laevaradari andmete täpsust saab parandada erinevate meetmetega, näiteks kasutades kvaliteetseid, hea lahutusvõime ja tundlikkusega radariseadmeid. Abi võib olla ka laevaradarite korrapärasest hooldamisest ja kalibreerimisest, et tagada nende nõuetekohane töö ja täpsete andmete esitamine. Suure võimsuse ja tundlikkusega antennide kasutamine võib samuti aidata parandada laevaradarite ulatust ja täpsust. Lisaks võimaldab integratsioon teiste navigatsioonisüsteemidega, nagu GPS ja ECDIS, laevaradaritel töötada täpsemalt ja täpsemini.
Mereradareid on erinevat tüüpi, sealhulgas X-riba, S-riba ja L-riba radarid. X-riba radaritel on tavaliselt suurem eraldusvõime ja tundlikkus, kuid need on piiratud piiratud ulatusega. S-riba radaritel on suurem tööulatus, kuid väiksem eraldusvõime kui X-riba radaritel. L-riba radarid on mõeldud kasutamiseks väiksematel laevadel ja nende ulatus on piiratud, kuid on tavaliselt odavamad kui teised radarid. Arktilistes vetes kasutamiseks on olemas ka spetsiaalsed mereradarid, mis suudavad tuvastada ja vältida jäämägesid ja muid takistusi.
Kuigi mereradaritel on merel navigeerimisel ja ohutuses oluline roll, on neil ka piiranguid. Halb ilm, nagu udu, vihm ja lumi, võib vähendada radarisüsteemi nähtavust ja andmete täpsust. Lisaks võivad mereradareid häirida muud elektroonilised seadmed ja signaaliallikad, mis võivad põhjustada ebatäpseid või ekslikke tulemusi. Samuti on oluline märkida, et laevaradari andmed annavad tavaliselt keskkonna abstraktse esituse ning laeva komandör vastutab nende andmete tõlgendamise eest ning koos teiste navigatsioonisüsteemide ja teabega asjakohaste navigeerimise ja otsuste tegemise eest.
Mereradarisüsteemide tulevik paistab helge, kuna tehnoloogia ja integratsioon teiste navigatsioonisüsteemidega arenevad jätkuvalt. Tulevastel laevaradarisüsteemidel on eeldatavasti veelgi suurem eraldusvõime ja ulatus ning parem integratsioon teiste navigatsioonisüsteemidega, sealhulgas autonoomne navigatsioon ja tehisintellekt. Lisaks eeldatakse, et mereradarisüsteemide kasutamine suureneb meresõidu ja meresõiduohutuse rangemate eeskirjade ja standardite tõttu.
Internetis ei saa jälgida ainult lennukeid – olemas on ka laevaradar! Siin saab jälgida ja jälgida laevade asukohti üle maailma. Te ei saa mitte ainult teavet erinevate laevade asukohtade kohta, vaid teile antakse ka laevaspetsiifilist teavet Details ette nähtud. Tasuta pakkumine, mis paelub eelkõige laevahuvilisi.
AIS edastab suure hulga andmeid, mille vastuvõtvad seadmed vastu võtavad, kuid mis peavad olema levialas, ja seejärel hinnata. Andmed hõlmavad järgmist:
Samuti edastatakse reisiandmed. See hõlmab reisisihtkohta, eeldatavat saabumisaega ja ka pardal olevate inimeste arvu. Sisevee-AIS esitab ka täiendavaid andmeid:
| Hafen | Eeldatav saabumisaeg (LT) |
|---|
